Valminud on Eesti disainivaldkonna arengukava 2023. aastani 08. октября
Septembri lõpus sai Eesti Disainikeskuse eestvedamisel valmis Eesti disainivaldkonna kauaoodatud arengukava aastani 2023. Tegemist on valdkonnasisese kokkuleppega selles, kuhu Eesti disainivaldkond peaks arenema ja mida tuleks selleks teha. Disainivaldkonna arengukava on sündinud valdkonnasisese algatusena ja viiakse ellu organisatsioonide omavahelises tihedas koostöös. Eesti mõistes on tegu erakordse sündmusega, sest tegemist pole järjekordse sahtlisse kirjutatud poliitikadokumendiga, vaid arengukava on sündinud konkreetselt disainivaldkonna enda seesmistest vajadustest. Esmakordselt on nii paljud valdkonnas toimetavad organisatsioonid jõudnud üksmeelele, kuidas ja millega edasi minna.
Arengukavas otsitakse ühiselt lahendusi järgmistele küsimustele: Kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks? Milles seisneb disainivaldkonna arenguhüpe, mis viiks valdkonna n-ö uuele tasandile? Kuidas toetada professionaalsust, vähendada valdkonna sees tegevuste killustatust ja dubleerimist? Kuidas teha ühiskonnas nähtavaks muutused, mis on toimunud disainiprofessioonis, kus disain on liikunud sotsiaalsetele mängumaadele? Riigipoliitika tasandil on tegemist disainivaldkonna ettepanekutega riigile poliitiliste otsuste tegemiseks.
Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul on riikliku või riiklikult tunnustatud disainipoliitika olemasolu oluline, sest see saadab tugeva sõnumi nii ühiskonnale kui ka disainivaldkonnale, et riik usub disaini väärtusesse. ‘‘Et kiirendada disaini rakendamist kõigis eluvaldkondades, tõstes seeläbi riigi konkurentsivõimet, kodanike heaolu ning edendades innovatsiooni, on vaja poliitikat või strateegidokumenti, kus öeldakse ühiskonnale selgelt välja, et disainil on selles väga tähtis osa. Taoline dokument aitab kõigil osapooltel jõud mõtestatult ühendada, et ühiskonda ja valdkonda arendada,‘‘ lisab Vihand.
Arengukava loomisel andsid oma panuse: Eesti Disainerite Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Disaini Instituut, ADC*Estonia (Art Directors Club Estonia), EFBA (Estonian Fashion Brands Association), Kultuuriministeerium, Loov Eesti, Tallinna Loomeinkubaator, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kunstikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Eesti disainibüroode esindajad ja disainerid, ettevõtete esindajad, avaliku sektori Innovatsioonitiim.
Arengukavaga saab tutvuda siin leheküljel.
Septembri lõpus sai Eesti Disainikeskuse eestvedamisel valmis Eesti disainivaldkonna kauaoodatud arengukava aastani 2023. Tegemist on valdkonnasisese kokkuleppega selles, kuhu Eesti disainivaldkond peaks arenema ja mida tuleks selleks teha. Disainivaldkonna arengukava on sündinud valdkonnasisese algatusena ja viiakse ellu organisatsioonide omavahelises tihedas koostöös. Eesti mõistes on tegu erakordse sündmusega, sest tegemist pole järjekordse sahtlisse kirjutatud poliitikadokumendiga, vaid arengukava on sündinud konkreetselt disainivaldkonna enda seesmistest vajadustest. Esmakordselt on nii paljud valdkonnas toimetavad organisatsioonid jõudnud üksmeelele, kuidas ja millega edasi minna.
Arengukavas otsitakse ühiselt lahendusi järgmistele küsimustele: Kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks? Milles seisneb disainivaldkonna arenguhüpe, mis viiks valdkonna n-ö uuele tasandile? Kuidas toetada professionaalsust, vähendada valdkonna sees tegevuste killustatust ja dubleerimist? Kuidas teha ühiskonnas nähtavaks muutused, mis on toimunud disainiprofessioonis, kus disain on liikunud sotsiaalsetele mängumaadele? Riigipoliitika tasandil on tegemist disainivaldkonna ettepanekutega riigile poliitiliste otsuste tegemiseks.
Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul on riikliku või riiklikult tunnustatud disainipoliitika olemasolu oluline, sest see saadab tugeva sõnumi nii ühiskonnale kui ka disainivaldkonnale, et riik usub disaini väärtusesse. ‘‘Et kiirendada disaini rakendamist kõigis eluvaldkondades, tõstes seeläbi riigi konkurentsivõimet, kodanike heaolu ning edendades innovatsiooni, on vaja poliitikat või strateegidokumenti, kus öeldakse ühiskonnale selgelt välja, et disainil on selles väga tähtis osa. Taoline dokument aitab kõigil osapooltel jõud mõtestatult ühendada, et ühiskonda ja valdkonda arendada,‘‘ lisab Vihand.
Arengukava loomisel andsid oma panuse: Eesti Disainerite Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Disaini Instituut, ADC*Estonia (Art Directors Club Estonia), EFBA (Estonian Fashion Brands Association), Kultuuriministeerium, Loov Eesti, Tallinna Loomeinkubaator, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kunstikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Eesti disainibüroode esindajad ja disainerid, ettevõtete esindajad, avaliku sektori Innovatsioonitiim.
Arengukavaga saab tutvuda siin leheküljel.