ÕPIRÄNNE ISLANDIL: "Keskkond on eriline ja erakordselt maagiline." 19. April madleen
Kas teadsid, et isegi Tartu Kunstikooli vilistlasena on sul veel võimalik aasta pärast lõpetamist õpirändesse minna? Seda ongi teinud näiteks meie värske vilistlane Ruth, kes lõpukevade Islandil veedab.
"Tere! Mina olen Ruth ja olen õpirändes Islandil, Laugarvatn’i külas. Viibin siin 2 kuud, 2. märtsist kuni 1. maini. Olen Gullkistani kultuurikeskuses, mis pakub residentuurivõimalust kirjanikele ja kunstnikele. Elame päris suures majas, igal oma tuba ja ühiskasutuses köök. Teises majas on stuudiod ja köök ning toad residentidele.
Otseseid kohustusi meil pole, kui vaid ruumid korras hoida ja tegeleda omaenda projektiga või ühisprojektidega, mis võivad kohapeal hõlpsasti tekkida, sest siia satuvad inimesed kõikvõimalikest riikidest. Ootamegi hetkel ameeriklasi – üks kunstnik ja teine kirjanik.
Nagu Eestiski, tegelen Islandil oma projektiga, mis põhineb ajaloolistel mustritel ning otsin originaalornamentikale inspiratsiooni nii loodusest kui pärimuskultuurist. Lisaks kogun informatsiooni islandi disaini kohta, filmin ja kavatsen kogutud materjali kasutada lühikese dokumentaalfilmi loomisel. On mitu fotoprojekti, mis inspireeritud Islandi loodusest. Keskkond on eriline ja erakordselt maagiline.
Esimesest päevast alates on päevad olnud seiklusterohked. Vaatamata selle aasta eriti pikale ja raskele talvele (kevad pole ikka veel saabunud) oleme käinud mitmeid jugasid ja geisreid, mägesid, kirikuid, hobuseid, linde imetlemas ja see pole veel kõik, sest 1 kuu on veel jäänud. Kohapeal külas on välibassein, spa, kauplus, kohvik ja restoran, mitmed kuumaveeallikad jnejne. Aurora Borealis – jah, olen seda nüüd näinud. Loodus on siin imeline – fotograafide paradiis ja on mida avastada. Islandlased ise on väga lahked ja sõbralikud, nii nagu meie võõrustaja Alda Sigurðardóttir.
Päriselt, olen väga õnnelik selle võimaluse üle!!!"
"Tere! Mina olen Ruth ja olen õpirändes Islandil, Laugarvatn’i külas. Viibin siin 2 kuud, 2. märtsist kuni 1. maini. Olen Gullkistani kultuurikeskuses, mis pakub residentuurivõimalust kirjanikele ja kunstnikele. Elame päris suures majas, igal oma tuba ja ühiskasutuses köök. Teises majas on stuudiod ja köök ning toad residentidele.
Otseseid kohustusi meil pole, kui vaid ruumid korras hoida ja tegeleda omaenda projektiga või ühisprojektidega, mis võivad kohapeal hõlpsasti tekkida, sest siia satuvad inimesed kõikvõimalikest riikidest. Ootamegi hetkel ameeriklasi – üks kunstnik ja teine kirjanik.
Nagu Eestiski, tegelen Islandil oma projektiga, mis põhineb ajaloolistel mustritel ning otsin originaalornamentikale inspiratsiooni nii loodusest kui pärimuskultuurist. Lisaks kogun informatsiooni islandi disaini kohta, filmin ja kavatsen kogutud materjali kasutada lühikese dokumentaalfilmi loomisel. On mitu fotoprojekti, mis inspireeritud Islandi loodusest. Keskkond on eriline ja erakordselt maagiline.
Esimesest päevast alates on päevad olnud seiklusterohked. Vaatamata selle aasta eriti pikale ja raskele talvele (kevad pole ikka veel saabunud) oleme käinud mitmeid jugasid ja geisreid, mägesid, kirikuid, hobuseid, linde imetlemas ja see pole veel kõik, sest 1 kuu on veel jäänud. Kohapeal külas on välibassein, spa, kauplus, kohvik ja restoran, mitmed kuumaveeallikad jnejne. Aurora Borealis – jah, olen seda nüüd näinud. Loodus on siin imeline – fotograafide paradiis ja on mida avastada. Islandlased ise on väga lahked ja sõbralikud, nii nagu meie võõrustaja Alda Sigurðardóttir.
Päriselt, olen väga õnnelik selle võimaluse üle!!!"
