“Õppimine on pidev protsess. Nii uute teadmiste avastamine, kui ka aegajalt põhitõdede meeldetuletamine.” 13. June madleen
Tauno Erik õppis Tartu Kunstikooli õpipoisi õppes kujundusgraafikuks ja 3D kujundajaks. Tema õpe kestis kaks aastat.
Õppimine käis töö juures ja kodus: “Õpipoisi õppe ajal õppisin/töötasin edasi Võrumaa Kutsehariduskeskuses puidu ja mööblitootmise kompetentsikeskuses TSENTER, kus olen töötanud juba viimased kuus-seitse aastat. Minu õppes oli palju iseseisvat tööd ja veebiõpet juba enne pandeemiat. Mulle see sobibki. Võimaldab aega paremini kasutada.”
Kunstikooli õpetaja Kalli Kalde toetas Taunot tema teekonnal meie koolis: “Hoidsin pilku õppekaval ja viisin Tauno kokku vajalike õpetajatega. Sain aru, et ta ei taha tulla koolimajja kohale, vaid soovib omaette tegutseda. Õpipoisi õppes on võimalus koostada enda elu- ja tööga sobiv individuaalprogramm. See muidugi eeldab, et inimesel on võime üksi töötada ja kuupäevadest kinni pidada.”
Katrin Kisand oli Tauno portfoolio õpetaja. “Kohtusime Taunoga kohe tema Kunstikooli teekonna algul tema töökohas TSEENTRIS, siis sai loodud esmased kokkulepped, et kuidas ja kelle abiga edasi paremini organiseeritud ja professionaalsema portfoolio poole liigutakse. Tauno üllatas mind mitmeti. Esiteks oma tohutu töövõimega, aga põhiliselt temas peituva ürgse kunstiandega. Ta on väga loov, hea silma ja täpse käega just fine art töödes, kus ei ole tellijat ega kommertseesmärki. Tema graafiline stiil on väga äge ja lustlik, fototöötlused aga nagu muusika, nii voogavad ja unenäolised. Ta on PÄRIS kunstnik,” räägib Katrin.
Õpipoisi õppesse tulemine ei olnud täielikult Tauno enda initsiatiivil: “Ei saa öelda, et tulin sellele mõttele oma peaga. Mu suhtumine oli, et vaatan, mis juhtub. Olin mingil hetkel õppimise osas skeptiline, aga nüüdseks on sellest kasu olnud. Näen nüüd suuremat pilti. Olen hakanud oma igapäevatöös kujundusega seotud asjadele rohkem tähelepanu pöörama.”
“Õppimine on pidev protsess. Nii uute teadmiste avastamine, kui ka aegajalt põhitõdede meeldetuletamine,” räägib Tauno, “Mulle meeldib õppida aga mitte nii väga koolis käia. Näiteks samal ajal, kui olin Kunstikooli hingekirjas tegin läbi ka mõnikümmend kursust erinevatel e-õppe platvormidel. Õpipoisi õpe on aga mõneti nagu enesekontroll, kui hästi sa midagi tead või oskad. Õpe on abiks ka mõnede lünkade täitmisel.”
Katrini sõnul on uuesti õppima õppimine mugavustsoonist väljatulek: “See nõuab parasjagu julgust, aga hiljem on enese üle nii hea meel: hakkama sain! Õpipoisi õpe erineb selle poolest tavaõppest, et teed oma erialast tööd edasi, koolist aga saad ise valida ja võtta lisaks neid aineid, mis aitaksid paremini sedasama tööd teha või edasi liikuda uute oskustega.”
Õppimine käis töö juures ja kodus: “Õpipoisi õppe ajal õppisin/töötasin edasi Võrumaa Kutsehariduskeskuses puidu ja mööblitootmise kompetentsikeskuses TSENTER, kus olen töötanud juba viimased kuus-seitse aastat. Minu õppes oli palju iseseisvat tööd ja veebiõpet juba enne pandeemiat. Mulle see sobibki. Võimaldab aega paremini kasutada.”
Kunstikooli õpetaja Kalli Kalde toetas Taunot tema teekonnal meie koolis: “Hoidsin pilku õppekaval ja viisin Tauno kokku vajalike õpetajatega. Sain aru, et ta ei taha tulla koolimajja kohale, vaid soovib omaette tegutseda. Õpipoisi õppes on võimalus koostada enda elu- ja tööga sobiv individuaalprogramm. See muidugi eeldab, et inimesel on võime üksi töötada ja kuupäevadest kinni pidada.”
Katrin Kisand oli Tauno portfoolio õpetaja. “Kohtusime Taunoga kohe tema Kunstikooli teekonna algul tema töökohas TSEENTRIS, siis sai loodud esmased kokkulepped, et kuidas ja kelle abiga edasi paremini organiseeritud ja professionaalsema portfoolio poole liigutakse. Tauno üllatas mind mitmeti. Esiteks oma tohutu töövõimega, aga põhiliselt temas peituva ürgse kunstiandega. Ta on väga loov, hea silma ja täpse käega just fine art töödes, kus ei ole tellijat ega kommertseesmärki. Tema graafiline stiil on väga äge ja lustlik, fototöötlused aga nagu muusika, nii voogavad ja unenäolised. Ta on PÄRIS kunstnik,” räägib Katrin.
Õpipoisi õppesse tulemine ei olnud täielikult Tauno enda initsiatiivil: “Ei saa öelda, et tulin sellele mõttele oma peaga. Mu suhtumine oli, et vaatan, mis juhtub. Olin mingil hetkel õppimise osas skeptiline, aga nüüdseks on sellest kasu olnud. Näen nüüd suuremat pilti. Olen hakanud oma igapäevatöös kujundusega seotud asjadele rohkem tähelepanu pöörama.”
“Õppimine on pidev protsess. Nii uute teadmiste avastamine, kui ka aegajalt põhitõdede meeldetuletamine,” räägib Tauno, “Mulle meeldib õppida aga mitte nii väga koolis käia. Näiteks samal ajal, kui olin Kunstikooli hingekirjas tegin läbi ka mõnikümmend kursust erinevatel e-õppe platvormidel. Õpipoisi õpe on aga mõneti nagu enesekontroll, kui hästi sa midagi tead või oskad. Õpe on abiks ka mõnede lünkade täitmisel.”
Katrini sõnul on uuesti õppima õppimine mugavustsoonist väljatulek: “See nõuab parasjagu julgust, aga hiljem on enese üle nii hea meel: hakkama sain! Õpipoisi õpe erineb selle poolest tavaõppest, et teed oma erialast tööd edasi, koolist aga saad ise valida ja võtta lisaks neid aineid, mis aitaksid paremini sedasama tööd teha või edasi liikuda uute oskustega.”
