TOY-mudel

Tartu Kunstikool kasutab TOY-mudelit 2014. a kevadest. 2014.a sügisest alates hakkas ettevõtlusõpe toimuma koolis ainult TOY metoodika põhjal. 


2018.a kevadsemestril jõudsime lõpuks ellu viia selle, et TOY-õpe toimub kõigil õppekavadel sama loogika alusel:


1. TOY periood toimub õppekava viimasel kevadel (enne sügisest ettevõtte praktika perioodi ning järgmisel varakevadel toimuvaid kutseeksameid-kooli lõpetamist)
2. TOY-õppe maht on vähemalt 7 EKAP ja tunniplaani planeeritakse ka osaliselt iseseisva töö aeg, et oleks võimalik leida aeg tiimitööks.
3. Erinevate õppekavade õppijate TOY-õpe toimub samaaegselt erinevates gruppides erinevate tiimicoachide juhendamisel (coachid töötavad paaris).
4. TOY-õpet planeeritakse ja koordineeritakse tiimicoachide õpikogukonnas, mis kohtub iga nädal. Ühiselt planeeritakse ka tegevusi, kus kõik TOY õppes olevad õppijad osalevad üheskoos.


Sissejuhatus ja natuke ajalugu

1993. aastal lõi  Johannes Partanen Jyväskylä Rakenduslikus Ülikoolis Tiimiakateemia (TA). See, tollal revolutsiooniline õppevorm, kombineerib õppemeetodina praktilist ettevõtlust ja kõrghariduse omandamist. Lühidalt tähendab TA õppimist meeskonnas läbi aktiivse praktilise töö: "learning by doing" and "teamlearning". Täpsemalt saab lugeda Tiimiakateemiast siin. Põhjalik ülevaade inglise keeles on siin.

Nüüdseks on TA meetod levinud üle maailma ja meetodist parema ülevaate saamiseks vaata seda videot. Ja sellelt kodulehelt leiad ka päris hea ülevaate. Tiimiõppe metoodikat on levitatud üle Soome ja terve maailma. Tamperes asub näiteks Proakatemia, mis õpetab sama metoodika põhjal, neil on valminud hiljuti tutvustav video.

Kuid mis on siis TOY-mudel? TOY on TA väike vend, mis sündis 10 aastat hiljem soovist pakkuda kutseõppijatele võimalust omandada praktilisi teadmisi ettevõtlusest ja rakendada tiimiõppe meetodeid kutseõppes laiemalt. TOY-mudeli arendusega kui oma südameasjaga on  tegelenud Minna Erkko. Tema juhtimisel ja Soome riigi toel sai projekti HOPE kaudu viidud TOY-mudel paljudesse Soome kutsekoolidesse. Minna on ka TOY.VET projektiga tihedalt seotud. Koos kogenenud TOY-juhendajate koolitaja Jaana Hiltuneniga aitavad nad käesoleva projekti partneritel TOY-mudelit töösse rakendada.

TOY-mudeli kohta on olemas ingliskeelene ja soomekeelne buklett. Ja TOY Soome võrgustikul on oma koduleht. 2015.a valmisid uued, täiendatud bukletid eestiläti ja hispaania keeles.
Kuidas toimub õppimine TOY-mudeli põhjal? Mudeli põhielementideks on tiimiõpe, õppimine läbi tegevuse, regulaarsed tiimitunnid juhendaja/treeneriga (coach), pidevalt reflekseeritav enesearendus. TOY-mudel on väga paindlik, iga juhendaja saab luua oma süsteemi ja iga uus grupp mõjutab tiimis tehtavat tööd.

Kes on TOY tiimijuhendaja ehk tiimicoach? See on inimene, kes saanud vastava koolituse, ta võib olla õpetaja, kuid ei pea olema. Ta peab oskama juhendada tiimi tööd ja märgata iga tiimiliikme personaalset arengut. Ta peab eelkõige toetama õppimist, mitte õpetama, eelkõige kuulama, mitte rääkima.


TOY metoodika ülevaade

Nüüd, kui oleme TOYd kasutanud mitmeid aastaid, siis on saanud meile oluliselt selgemaks, kuhu see laiemal haridusmaastikul asetub.
Esiteks tuleb taaskord rõhutada, et Tiimiakatemia metoodika, mis loodi pea 30a tagasi on olnud ülimalt innovatiivne ja teed rajav. Nüüdseks on enamik TA metoodika elemente jõudnud kõigisse haridusastmetesse ja mingis mõttes see ongi sama, mis "uuenenud õpikäsitlus". Samas, ei saa öelda, et TA kaudu oleks uuendused haridussüsteemi jõudnud - pigem korjas metoodika rajaja Johannes Partanen kokku kõik sel hetkel kättesaadavad innivatiivsed mõtted, kuidas inimesed kõige paremini õpivad, kuidas neid protsesse toetada jne. Ta luges sadu raamatuid organitsioonide arendamisest, õppimisest, äri tegemisest jne ja pani need kokku süsteemiks, et Tiimiakatemias ettevõtjaid koolitada. Ärivaldkonnas toimuvad asjad märksa kiiremini, sest "raha paneb rattad käima".
Haridussüsteem uueneb teadupärast palju aeglasemalt ja nõnda on alles nüüd saanud need teadmised põhivoolu uuenduskõneks.

Aga tuleme siiski TOY mudeli ülevaate juurde tagasi. Mis on siis selle asja tuum?
1. meeskondlik õppimine (tiimiõpe)
2. õppimine läbi tegevuse (kogemuspõhine õpe)
3. õpetaja asemel on tiimicoach (kes vastavalt vajadusele on kas pigem mentor või coach)

Seega asja tuum ei ole ettevõtluse õpe vaid pedagoogiline metoodika, mida on lihtne rakendada mis-iganes valdkonnas. Ja tegelikult rakendasime kahte esimest printsiipi oma koolis juba varem - meeskondlike eksamite või erialaprojektide puhul. Kõige keerulisem ongi olnud küsimus, kuidas olla mitte-õpetaja, sest ikka tundub kõige lihtsam õpetamise viis õppijatele öelda, kuidas asjad "päriselt käivad" või "õige" on.

Kui nüüd vaadata teiselt poolt, mis see TOY õigupoolest on, tuleb välja, et see on õppijate õpikogukond (learners' community), millest järjest enam ka Eesti hariduses räägitakse...

2018.a kevadsemestril jõudsime lõpuks ellu viia selle, et TOY-õpe toimub kõigil õppekavadel sama loogika alusel:


1. TOY periood toimub õppekava viimasel kevadel (enne sügisest ettevõtte praktika perioodi ning järgmisel varakevadel toimuvaid kutseeksameid-kooli lõpetamist)
2. TOY-õppe maht on vähemalt 7 EKAP ja tunniplaani planeeritakse ka osaliselt iseseisva töö aeg, et oleks võimalik leida aeg tiimitööks.
3. Erinevate õppekavade õppijate TOY-õpe toimub samaaegselt erinevates gruppides erinevate tiimicoachide juhendamisel (coachid töötavad paaris).
4. TOY-õpet planeeritakse ja koordineeritakse tiimicoachide õpikogukonnas, mis kohtub iga nädal. Ühiselt planeeritakse ka tegevusi, kus kõik TOY õppes olevad õppijad osalevad üheskoos.



Sissejuhatus ja natuke ajalugu

1993. aastal lõi  Johannes Partanen Jyväskylä Rakenduslikus Ülikoolis Tiimiakateemia (TA). See, tollal revolutsiooniline õppevorm, kombineerib õppemeetodina praktilist ettevõtlust ja kõrghariduse omandamist. Lühidalt tähendab TA õppimist meeskonnas läbi aktiivse praktilise töö: "learning by doing" and "teamlearning". Täpsemalt saab lugeda Tiimiakateemiast siin. Põhjalik ülevaade inglise keeles on siin.

Nüüdseks on TA meetod levinud üle maailma ja meetodist parema ülevaate saamiseks vaata seda videot. Ja sellelt kodulehelt leiad ka päris hea ülevaate. Tiimiõppe metoodikat on levitatud üle Soome ja terve maailma. Tamperes asub näiteks Proakatemia, mis õpetab sama metoodika põhjal, neil on valminud hiljuti tutvustav video.

Kuid mis on siis TOY-mudel? TOY on TA väike vend, mis sündis 10 aastat hiljem soovist pakkuda kutseõppijatele võimalust omandada praktilisi teadmisi ettevõtlusest ja rakendada tiimiõppe meetodeid kutseõppes laiemalt. TOY-mudeli arendusega kui oma südameasjaga on  tegelenud Minna Erkko. Tema juhtimisel ja Soome riigi toel sai projekti HOPE kaudu viidud TOY-mudel paljudesse Soome kutsekoolidesse. Minna on ka TOY.VET projektiga tihedalt seotud. Koos kogenenud TOY-juhendajate koolitaja Jaana Hiltuneniga aitavad nad käesoleva projekti partneritel TOY-mudelit töösse rakendada.

TOY-mudeli kohta on olemas ingliskeelene ja soomekeelne buklett. Ja TOY Soome võrgustikul on oma koduleht. 2015.a valmisid uued, täiendatud bukletid eestiläti ja hispaania keeles.
Kuidas toimub õppimine TOY-mudeli põhjal? Mudeli põhielementideks on tiimiõpe, õppimine läbi tegevuse, regulaarsed tiimitunnid juhendaja/treeneriga (coach), pidevalt reflekseeritav enesearendus. TOY-mudel on väga paindlik, iga juhendaja saab luua oma süsteemi ja iga uus grupp mõjutab tiimis tehtavat tööd.

Kes on TOY tiimijuhendaja ehk tiimicoach? See on inimene, kes saanud vastava koolituse, ta võib olla õpetaja, kuid ei pea olema. Ta peab oskama juhendada tiimi tööd ja märgata iga tiimiliikme personaalset arengut. Ta peab eelkõige toetama õppimist, mitte õpetama, eelkõige kuulama, mitte rääkima.


TOY metoodika ülevaade

Nüüd, kui oleme TOYd kasutanud mitmeid aastaid, siis on saanud meile oluliselt selgemaks, kuhu see laiemal haridusmaastikul asetub.
Esiteks tuleb taaskord rõhutada, et Tiimiakatemia metoodika, mis loodi pea 30a tagasi on olnud ülimalt innovatiivne ja teed rajav. Nüüdseks on enamik TA metoodika elemente jõudnud kõigisse haridusastmetesse ja mingis mõttes see ongi sama, mis "uuenenud õpikäsitlus". Samas, ei saa öelda, et TA kaudu oleks uuendused haridussüsteemi jõudnud - pigem korjas metoodika rajaja Johannes Partanen kokku kõik sel hetkel kättesaadavad innivatiivsed mõtted, kuidas inimesed kõige paremini õpivad, kuidas neid protsesse toetada jne. Ta luges sadu raamatuid organitsioonide arendamisest, õppimisest, äri tegemisest jne ja pani need kokku süsteemiks, et Tiimiakatemias ettevõtjaid koolitada. Ärivaldkonnas toimuvad asjad märksa kiiremini, sest "raha paneb rattad käima".
Haridussüsteem uueneb teadupärast palju aeglasemalt ja nõnda on alles nüüd saanud need teadmised põhivoolu uuenduskõneks.

Aga tuleme siiski TOY mudeli ülevaate juurde tagasi. Mis on siis selle asja tuum?
1. meeskondlik õppimine (tiimiõpe)
2. õppimine läbi tegevuse (kogemuspõhine õpe)
3. õpetaja asemel on tiimicoach (kes vastavalt vajadusele on kas pigem mentor või coach)

Seega asja tuum ei ole ettevõtluse õpe vaid pedagoogiline metoodika, mida on lihtne rakendada mis-iganes valdkonnas. Ja tegelikult rakendasime kahte esimest printsiipi oma koolis juba varem - meeskondlike eksamite või erialaprojektide puhul. Kõige keerulisem ongi olnud küsimus, kuidas olla mitte-õpetaja, sest ikka tundub kõige lihtsam õpetamise viis õppijatele öelda, kuidas asjad "päriselt käivad" või "õige" on.

Kui nüüd vaadata teiselt poolt, mis see TOY õigupoolest on, tuleb välja, et see on õppijate õpikogukond (learners' community), millest järjest enam ka Eesti hariduses räägitakse...