Erasmus+ õpiränne

Erasmus+ õpirändesse saab taotleda kahel erineval moel 

 joonistatud teekonna leiad SIIT, autor: Maria Kiisküla

1. Kandideerides välispraktikakonkursil kooli poolt väljakuulutatud praktikakohtadele. Konkursi avanemisest teavitatakse õpilasi meililisti, sotsiaalmeedia ja kursusejuhendajate kaudu. Infot jagatakse ka õpilaste infominutitel. Võimalusel korraldatakse õppeaasta jooksul lisataotlusvoore, millest teavitatakse eraldi.

• konkursil osalemiseks on vaja: portfoolio, ingliskeelne CV ja ingliskeelne motivatsioonikiri

2. Leides endale ise praktikakoha ja esitades selleks avalduse hiljemalt praktikale eelneva õppeaasta 31. jaanuariks.

Oma praktikakohaga taotlejad (nii pika- kui lühiajaline praktika):

• praktikakoha leidmise ja kontaktiloomise protsessi läbimine iseseisvalt (vajadusel küsi abi Erasmuse koordinaatorilt, erialajuhilt, õpetajatelt, kursusejuhendajalt).
• avaldus jooksvalt 

Õpirändest

Kestus: 10 päeva – 12 kuud
Kellele: 

• PHB õppijad alates 2. kursusest 
• KHB, KUKU ja õpipoisid
• CODE/KUVA õppijad pärast kursuse lõpetamist 
• Kõik vilistlased aasta jooksul pärast TK lõpetamist tingimusel, et pole asutud mujale õppima

Tingimused õpirändes osalemiseks

• Piisav keeleoskus võõrkeelses argi- ja töökeskkonnas hakkamasaamiseks.
• Eelistatud on õppijad, kes ei ole varem välispraktikal käinud, kuid sõltuvalt konkursist ja kohtade olemasolul on võimalus ka varem osalenutel

Tutvu TK Erasmus+ õpirände kogemustega

Facebooki grupp: TK Erasmus+ õpirändajad ...ära unusta ka ise siin oma kogemust jagada!

• Õpiränne 2022 Prantsusmaa
• Õpiränne 2022 Island
• Inga Gussarova: venekeelse õpilasena TKs ja välispraktikast Tšehhis
• Välispraktikast Šotimaal ja Islandil

Info välispraktikandile

Välispraktika ettevalmistus

Kui sihtkoht selgunud, algab praktika ettevalmistus. Koordinaator suhtleb kõikide osalejatega individuaalselt praktika aja, reisikorralduse, kindlustuse, majutuse ja programmi osas. Osaleja enda leitud praktikakoha puhul võtab TK koordinaator dokumentatsiooni korraldamiseks ühendust avalduses esitatud kontaktisikuga. Välispraktika ettevalmistuses osalevad aktiivselt kõik osapooled – TK, vastuvõtja ja õppija. Ettevalmistusel lähtub vastuvõtja õppija/vilistlase erialast, portfooliost, motivatsioonikirjast, CVst ja kolmepoolses õppelepingus kirjeldatud oskustest.

Välispraktikat toetab Erasmus+ programm, millest makstakse kinni osalejate reisi-, kindlustus- ja elamiskulud. 

Reis ja kindlustus

Reisipiletite ja kindlustuse ostmise eest hoolitseb kool või soovi korral õppija ise. Välispraktikate koordinaator suhtleb reisikorralduse osas kõikide osalejatega individuaalselt.

Elamiskulude toetus

Elamiskulude toetus on ette nähtud praktikandi toidu- ja majutuskulude katteks. Olenevalt kokkuleppest vastuvõtva organisatsiooniga tasutakse majutuse eest ettemaksuna või kohapeal. Esimesel juhul tasub kool majutuse eest otse majutajale ning summa arvutatakse õpilasele makstavast elamiskulude toetusest maha. Teisel juhul kantakse kogu toetus osaleja arvele ning osaleja tasub majutajale kohapeal. Majutuse eest tasumise tingimused tuuakse ära ka elamiskulude toetuse lepingus.

NB! Hoia alles ja too pärast praktikat kooli

– lendude ja laevareiside pardakaardid
– sihtkohta ja tagasi reisimisel ostetud reisipiletid ja taksotšekid
– majutustšekid

Toetuse maksmiseks sõlmitakse osalejaga Erasmus+ toetuse kasutamise leping. Selleks tuleb praktikantidel kõigepealt saata välispraktika koordinaatorile oma kontonumber. Leping saadetakse osalejale digiallkirjastamiseks kooli dokumendihalduskeskkonna kaudu pärast reisi ja kindlustuse korraldamist. Lepingus on muu hulgas kirjas praktika aeg, toetuse summa ja maksmise tingimused. Üldjuhul makstakse elamiskulude toetus osaleja arvele kahes osas: 90% enne praktikat ja 10% pärast praktikat ning vajaliku dokumentatsiooni esitamist, aga võimalikud on ka erinevad muud kokkulepped.

Suhtlus vastuvõtva organisatsiooniga

Soovitatavalt suhtleb praktikant ettevalmistuse käigus ka ise vastuvõtva organisatsiooni koordinaatoriga e-maili teel või sotsiaalmeedia kaudu, eelkõige majutustingimusi, praktikategevusi ja sihtkohta kohalejõudmist puudutavates küsimustes. See tagab info liikumise õigel ajal õigesse kohta ja motiveerib õpilast ka ise initsiatiivi ja vastutust võtma. Ise aktiivne olles saab oma praktika kujundamises kõige paremini kaasa rääkida. Mõned organisatsiooonid on juba praktikaeelse suhtluse ajaks määranud ka õpilastuutori, kelle vahendusel eesootavaga tutvuda.

Valmista ennast reisiks ette! Reisi targalt.

Praktikal

Välispraktikandile tullakse sihtkohta saabudes vastu või antakse juhised, kuidas majutuskohta jõuda. Vastuvõtva organisatsiooni koordinaator tutvustab praktikaprogrammi ja olenevalt sellest, kas tegu on kooli- või tööpraktikaga, on ta vahendajaks praktikandi ja õpetajate või ettevõtte vahel. Koolipraktika puhul on praktikandi juhendaja vastuvõttev koordinaator ise või erialaõpetaja. Ettevõttes on praktikandil eraldi juhendaja ja koordinaatoriga kohtub praktikant ainult vajadusel.

NB! Ole valmis selleks, et koolipraktika juurde kuulub ka lühem või pikem tööpraktika – mõne klienditellimuse teostamine koolis / kooli inkubatsioonikeskuses või tööperiood ettevõttes.

Praktika kulg ja info liikumine

Õpetajad, juhendajad, tuutorid, koordinaatorid jt asjaosalised saavad praktika ajal infot Sinu rahulolu või rahulolematuse kohta ainult Sinu enda käest. Kui asjad ei suju nii nagu vaja, nt oled saanud oma oskuste kirjeldusele mittevastavad tööülesanded, pole kordagi kohanud oma juhendajat, pead oselema kursustel, mis sind ei huvita või on probleemid majutusega, siis tegutse: 1. pöördu juhendaja poole 2. pöördu vastuvõtva koordinaatori poole  3. pöördu oma kooli koordinaatori poole. Oma kooli koordinaatori poole võib pöörduda igal ajal, kui tunned, et vajad nõu või tuge. Ole suhtlemisel initsiatiivikas, seisa enda eest ja ära hoia probleeme ja muresid endale. Ainult nii saame Sind kõige paremini aidata.

Välispraktika arvestamine ja dokumentatsioon

NB! Välispraktika saavutatud õpiväljundeid tunnustatakse õpingute osana, s.t need kantakse üle sinu õpingutesse TKs

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse vastuvõtvas koolis jooksvalt kogu praktika vältel, kasutades selleks nii juhendaja suulist tagasisidet kui praktikandi eneseanalüüsi. Eneseanalüüsiks kasutatakse praktikapäevikut, kuhu lisatakse praktikategevused kuupäevade või tegevusperioodide kaupa. Tagasisidestamiseks ja eneseanalüüsiks võib kasutada ka spetsiaalset hindamislehte.

Tulemuste dokumenteerimine, Europassi õpirändetunnistus (Europass Mobility)

Välispraktikategevuste ja õpiväljundite lõplik hindamine toimub koos juhendajaga, dokumenteerides läbitud tegevused ja omandatud oskused koos ECVET-punktidega Europassi õpirändetunnistusel. Osaleja saab elektroonilise Europassi õpirändetunnistuse täitmiseks lingi praktika lõpus (vt näidist).

Õppeleping (Learning Agreement)

Õpiväljundid, ECVET-punktide arv ja hindamise korraldus lepitakse kokku enne praktikat sõlmitavas kolmepoolses õppelepingus, mille allkirjastavad saatva ja vastuvõtva organisatsiooni koordinaatorid ja praktikant.

Erasmus+ välispraktika tagasisideküsimustik

Praktikalt naastes täidab õpilane oma välispraktikakogemuse hindamiseks veebipõhise Erasmus+ osaleja aruande, mille esitamise järel makstakse välja ka viimane 10% elamiskulude toetusest.