Ettevõttepraktikast ja näituse loomisest Berliinis 10. veebruar madleen
Enne Tartu Kunstikooli lõpetamist tuli lõpukursustel suunduda kaks kuud kestvale ettevõttepraktikale. Praktika sai sooritada nii Eestis kui ka välismaal. Kaks õpilast, Ilja ja Daniil otsustasid oma praktika koos Berliinis veeta. Seal lõid nad oma näituse.
Ilja Jakovlev jagab oma näituse loomise ja praktika kogemust: “Meil oli Daniiliga näitusel kaks eraldi teemat, mis lõpuks ühendati religiooni aspektiga. Näituse üldine kontseptsioon oli, et meie maailmas eksisteerivad kolm aspekti: religioon/jumalausk, elekter ja bioloogia. Nende kolme aspekti vahel tekivad erinevad konfliktid, seosed ning mustrid, mida me proovisime näidata ja lahti seletada.
Selleks, et näitus ka kunstiajaloos midagi printsipiaalselt uut oleks, otsustasime galerii ruumi mitte niisama kasutada vaid ehitada sinna sisse kirikuhoone. Kiriku vormi lõime üsna klassikalise kiriku tüübi järgi, mis oli populaarne Arhangelski oblastis, Venemaa põhjaosas umbes 16.-18. sajanditel.
Ehitasime kirikule kaks osa. Esimene (mis on tavalise valgustusega ja madalama katusega) oli minu osa, kuhu panin üles 8 teost, mis loovad seose nii omavahel kui ka näituse üldise kontseptsiooniga. Püüdsin oma maali- ja graafika töödega leida vastust küsimusele, kuidas või kas üldse, mõjutas bioloogia teaduse teke religiooni ja kiriku süsteemi. Kas kirik ja religioon aspektidena läksid sellega kaasa või pigem üritasid luua illusiooni, et midagi pole muutunud?
Üks näitusetöö oli näiteks pühendatud lambale, kes sündis 10-15 aastat tagasi Kaukaasias ning oli inimese näoga. Tegemist oli DNA struktuuri muutusega. Kristluses eksisteerib aga lugu “Jumala lambuke”, mis räägib sellest, et jumal tuli maa peale lamba välimuses. Lõin nende kahe loo vahele paralleeli.
Meie näituse nime mõtles välja meie filoloogist sõber, kes meile Berliini külla tuli. Olime just alustanud näituse nime väljamõtlemisega ja tema leidis kohe õige sõna “Turgor”. See tähendab pinget, mis tekib keharakus liigse vedelikuga, mis on suunatud rakuseintele.
Kasutasime trugorit mitmekülgses tähenduses: elektrivoolu pingena, pingena keha bioloogilistes rakkudes erinevate väliste tegurite mõjul ja religioosse pingena, mis tekib vaimsel tasandil.
Näituse tegime Berliinis seetõttu, et juhuse läbi ja täiesti erinevates olukordades olime mõlemad tuttavaks saanud Helenega. Helene oli meie näituse kuraator ning galerist. Helene peamine suund on Ida-Euroopa kunsti näitamine, arendamine, populariseerimine ning taasavastamine Lääne-Euroopas. Seetõttu pakkus ta meile kohe võimalust minna tema juurde näitust looma. Hiljem otsustasime üheskoos, et ühendame selle näituse loomise Tartu Kunstikooli ettevõttepraktikaga.
Töö käis seal täiesti imekombel. Olime esimest korda sellises n-ö süsteemis ja nägime oma silmadega, kuidas ühe näituse loomine toimub. Meil oli suur meeskond ja igaüks vastutas oma ülesannete eest. Näituse loomise tiimi kuuluvad näiteks raamatupidaja, fotograaf, kuraator, projektijuht, galerist, transportija ja veel palju teisi.
Töötasime palju ja kiiresti. Olime pidevas liikumises üle kogu linna. Kas oli värvi juurde vaja või sai puit osta või oli hoopis midagi kiiresti printida vaja. Sellest protsessist oleks saanud lausa korraliku dokumentaalfilmi teha. Töö käigus oli küll palju takistusi, üllatusi, uusi materjale ning tööriistu, kuid ka uusi ja kiireid lahendusi ja mis kõige olulisem - uusi inimesi, kellega tuttavaks saime.”
"Turgor" on kahe esilekerkiva eesti kunstniku Ilja Jakovlevi ja Daniil Logovoi kaasahaarav installatiivne näitus, mis seab kahtluse alla ja ühendab omavahel inimühiskonna, religiooni ja teaduse kaks igikestvat vastandlikku süsteemi. Mõlemad on alati vaidlustatud ja üksteise mõju all, mis tundub üsna sarnane sellele, kuidas bioloogilise raku membraan ja välissein üksteisele jõudu avaldavad. Viimast nähtust nimetatakse turgori rõhuks, milles peitub ka näituse pealkirja ja metafoorilise temaatika põhiinspiratsioon.
Kurioosseid konflikte ja seoseid täis näitus toimib elava rakuna, mis on valmis oma sisemisest survest purskama. Jakovlevi ja Logovoi teosed on loodud sama eesmärgiga, kuid on tugevalt vastandlikud. Jakovlevi helged, värvikad ja õrnad maalid püüavad uurida bioloogiat kristluses, Logovoi aga kujutab oma tumedates ja külmades töödes õigeusu ikoone töötlemisüksustena. Nikolai Gogoli õudusromaanist “Viy” inspireerituna ehitavad kunstnikud kogu näituseruumi hõlmava salapärase õigeusu kiriku, mille sees on kunstiteosed religioossete kujunditena esitletud. Rahutava muusika ja intiimse valgustuse saatel kogetakse kunstnike ainulaadseid vaatenurki religioonile ja vaimsusele.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Saatkond Berliinis.
Ilja Jakovlev jagab oma näituse loomise ja praktika kogemust: “Meil oli Daniiliga näitusel kaks eraldi teemat, mis lõpuks ühendati religiooni aspektiga. Näituse üldine kontseptsioon oli, et meie maailmas eksisteerivad kolm aspekti: religioon/jumalausk, elekter ja bioloogia. Nende kolme aspekti vahel tekivad erinevad konfliktid, seosed ning mustrid, mida me proovisime näidata ja lahti seletada.
Selleks, et näitus ka kunstiajaloos midagi printsipiaalselt uut oleks, otsustasime galerii ruumi mitte niisama kasutada vaid ehitada sinna sisse kirikuhoone. Kiriku vormi lõime üsna klassikalise kiriku tüübi järgi, mis oli populaarne Arhangelski oblastis, Venemaa põhjaosas umbes 16.-18. sajanditel.
Ehitasime kirikule kaks osa. Esimene (mis on tavalise valgustusega ja madalama katusega) oli minu osa, kuhu panin üles 8 teost, mis loovad seose nii omavahel kui ka näituse üldise kontseptsiooniga. Püüdsin oma maali- ja graafika töödega leida vastust küsimusele, kuidas või kas üldse, mõjutas bioloogia teaduse teke religiooni ja kiriku süsteemi. Kas kirik ja religioon aspektidena läksid sellega kaasa või pigem üritasid luua illusiooni, et midagi pole muutunud?
Üks näitusetöö oli näiteks pühendatud lambale, kes sündis 10-15 aastat tagasi Kaukaasias ning oli inimese näoga. Tegemist oli DNA struktuuri muutusega. Kristluses eksisteerib aga lugu “Jumala lambuke”, mis räägib sellest, et jumal tuli maa peale lamba välimuses. Lõin nende kahe loo vahele paralleeli.
Meie näituse nime mõtles välja meie filoloogist sõber, kes meile Berliini külla tuli. Olime just alustanud näituse nime väljamõtlemisega ja tema leidis kohe õige sõna “Turgor”. See tähendab pinget, mis tekib keharakus liigse vedelikuga, mis on suunatud rakuseintele.
Kasutasime trugorit mitmekülgses tähenduses: elektrivoolu pingena, pingena keha bioloogilistes rakkudes erinevate väliste tegurite mõjul ja religioosse pingena, mis tekib vaimsel tasandil.
Näituse tegime Berliinis seetõttu, et juhuse läbi ja täiesti erinevates olukordades olime mõlemad tuttavaks saanud Helenega. Helene oli meie näituse kuraator ning galerist. Helene peamine suund on Ida-Euroopa kunsti näitamine, arendamine, populariseerimine ning taasavastamine Lääne-Euroopas. Seetõttu pakkus ta meile kohe võimalust minna tema juurde näitust looma. Hiljem otsustasime üheskoos, et ühendame selle näituse loomise Tartu Kunstikooli ettevõttepraktikaga.
Töö käis seal täiesti imekombel. Olime esimest korda sellises n-ö süsteemis ja nägime oma silmadega, kuidas ühe näituse loomine toimub. Meil oli suur meeskond ja igaüks vastutas oma ülesannete eest. Näituse loomise tiimi kuuluvad näiteks raamatupidaja, fotograaf, kuraator, projektijuht, galerist, transportija ja veel palju teisi.
Töötasime palju ja kiiresti. Olime pidevas liikumises üle kogu linna. Kas oli värvi juurde vaja või sai puit osta või oli hoopis midagi kiiresti printida vaja. Sellest protsessist oleks saanud lausa korraliku dokumentaalfilmi teha. Töö käigus oli küll palju takistusi, üllatusi, uusi materjale ning tööriistu, kuid ka uusi ja kiireid lahendusi ja mis kõige olulisem - uusi inimesi, kellega tuttavaks saime.”
"Turgor" on kahe esilekerkiva eesti kunstniku Ilja Jakovlevi ja Daniil Logovoi kaasahaarav installatiivne näitus, mis seab kahtluse alla ja ühendab omavahel inimühiskonna, religiooni ja teaduse kaks igikestvat vastandlikku süsteemi. Mõlemad on alati vaidlustatud ja üksteise mõju all, mis tundub üsna sarnane sellele, kuidas bioloogilise raku membraan ja välissein üksteisele jõudu avaldavad. Viimast nähtust nimetatakse turgori rõhuks, milles peitub ka näituse pealkirja ja metafoorilise temaatika põhiinspiratsioon.
Kurioosseid konflikte ja seoseid täis näitus toimib elava rakuna, mis on valmis oma sisemisest survest purskama. Jakovlevi ja Logovoi teosed on loodud sama eesmärgiga, kuid on tugevalt vastandlikud. Jakovlevi helged, värvikad ja õrnad maalid püüavad uurida bioloogiat kristluses, Logovoi aga kujutab oma tumedates ja külmades töödes õigeusu ikoone töötlemisüksustena. Nikolai Gogoli õudusromaanist “Viy” inspireerituna ehitavad kunstnikud kogu näituseruumi hõlmava salapärase õigeusu kiriku, mille sees on kunstiteosed religioossete kujunditena esitletud. Rahutava muusika ja intiimse valgustuse saatel kogetakse kunstnike ainulaadseid vaatenurki religioonile ja vaimsusele.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Saatkond Berliinis.
