Eesti keele tunnid ukraina õpilastele abiõpetajate toel 27. aprill madleen
Tartu Kunstikoolis õpib praegu 31 ukraina noort (Tallinna õppegrupis veel 27). Et uue väljakutsega – ukrainlastele eesti keele õpetamisega – veelgi paremini toime tulla, küsisid meie õpetajad endale abiväge tundide läbiviimiseks Tartu Ülikooli vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programmist.
Üheks meie abiõpetajaks sai Koen Planken. Rahvuselt hollandlane, kes õpib eesti keele õpetajaks. 2022. aasta novembris pälvis ta Emakeele Seltsi õpetajastipendiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekaval. ”Eesti keel maailma kõige ilusam keel! Väga heliline ja rütmiline,” kinnitab noormees.
Koen kirjeldab kuidas ta hollandlasena üldse eesti keele juurde jõudis: ”Juba 9 aastasena hakkas mulle atlasest silma Eesti sinimustvalge lipp. See oli teistest erinev.” Juba samas lapseeas olles kuulutas ta Eesti oma lemmik riigiks ning juba 13 aastasena uuris ta Hollandis asuvast Baltimaade saatkonnast kuidas eesti keelt õppida. Saatkond soovitas talle keskkonda keeleklikk.ee ning seda soovitab Koen nüüd ka nii oma ukraina õpilastele kui ka teistele eesti keele õppimise huvilistele.
Nüüdseks ongi Hollandist pärit noormees oma keeleõpingutega nii kaugele jõudnud, et õpetab seda keelt lausa ise. Koenile meeldib abiõpetajaks olemise juures see, et ta tunneb, et ta on tõesti abiks.
Seda, et Koenist tõesti abi on, kinnitab ka meie õpetaja Piret Paluteder: ”Koenil on olemas värske ülikoolist omandatud eesti keele õpetamise metoodika. Koeni suur pluss on ka see, et ta ise on ju eesti keele välismaalasena selgeks õppinud. Ta on selle kõik ise läbi teinud.”
Tartu Kunstikoolis õpetatakse ukraina noortele eesti keelt nii tavalistes keeletundides kui ka erialakeeletundides, kus keeletund on lõimitud värvusõpetuse tunniga. Kunstiõpetaja viib läbi tunni, kus on koos nii eesti kui ka ukraina õpilased, ning seejärel kordavad Piret ja Koen individuaalselt ukraina õpilastega eesti keelsed sõnad ja laused üle ehk proovivad intervjuu meetodil eesti keeles käsitleda läbitud tunni materjali. Peale tunni lõppemist saadavad nad eesti keelse tunni info õpilastele ka kirjapildis meilile, et neil oleks võimalus seda veel üle korrata.
Koeni isiklik arvamus on, et ukraina noorte eesti keele õppes tuleks keskenduda rohkem grammatikale. ”Grammatika aitab luua struktuuri ning siis ei tundu keel enam nii müstiline,” põhjendab noormees. Grammatika huvitab Koeni ennast väga ja ta teab, kuidas seda õpetada.
Koen leiab ka, et õpilased võiksid keele õppimisega kodus rohkem tegeleda. Praegu on ukraina noortega eesti keelset vestlust veel raske pidada, kuid üksikutest sõnadest ja kildudest saadakse aru – kui aga rahulikult võtta, maha istuda ja hakata arutama, siis tulevad ka laused.
Koen käib Tartu Kunstikoolis iga nädal ning on ka juba ise tundi andnud. Piret meenutab muhelusega, kuidas väga entusiastlik noormees tuli kooli kahe suure toidukotiga, et noortele toiduainete sõnavara selgeks teha. Koen annab motiveeritud ukraina noortele oma isiklikust motivatsioonist ja vabast ajast ka eraldi konsultatsioone.
Üheks meie abiõpetajaks sai Koen Planken. Rahvuselt hollandlane, kes õpib eesti keele õpetajaks. 2022. aasta novembris pälvis ta Emakeele Seltsi õpetajastipendiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekaval. ”Eesti keel maailma kõige ilusam keel! Väga heliline ja rütmiline,” kinnitab noormees.
Koen kirjeldab kuidas ta hollandlasena üldse eesti keele juurde jõudis: ”Juba 9 aastasena hakkas mulle atlasest silma Eesti sinimustvalge lipp. See oli teistest erinev.” Juba samas lapseeas olles kuulutas ta Eesti oma lemmik riigiks ning juba 13 aastasena uuris ta Hollandis asuvast Baltimaade saatkonnast kuidas eesti keelt õppida. Saatkond soovitas talle keskkonda keeleklikk.ee ning seda soovitab Koen nüüd ka nii oma ukraina õpilastele kui ka teistele eesti keele õppimise huvilistele.
Nüüdseks ongi Hollandist pärit noormees oma keeleõpingutega nii kaugele jõudnud, et õpetab seda keelt lausa ise. Koenile meeldib abiõpetajaks olemise juures see, et ta tunneb, et ta on tõesti abiks.
Seda, et Koenist tõesti abi on, kinnitab ka meie õpetaja Piret Paluteder: ”Koenil on olemas värske ülikoolist omandatud eesti keele õpetamise metoodika. Koeni suur pluss on ka see, et ta ise on ju eesti keele välismaalasena selgeks õppinud. Ta on selle kõik ise läbi teinud.”
Tartu Kunstikoolis õpetatakse ukraina noortele eesti keelt nii tavalistes keeletundides kui ka erialakeeletundides, kus keeletund on lõimitud värvusõpetuse tunniga. Kunstiõpetaja viib läbi tunni, kus on koos nii eesti kui ka ukraina õpilased, ning seejärel kordavad Piret ja Koen individuaalselt ukraina õpilastega eesti keelsed sõnad ja laused üle ehk proovivad intervjuu meetodil eesti keeles käsitleda läbitud tunni materjali. Peale tunni lõppemist saadavad nad eesti keelse tunni info õpilastele ka kirjapildis meilile, et neil oleks võimalus seda veel üle korrata.
Koeni isiklik arvamus on, et ukraina noorte eesti keele õppes tuleks keskenduda rohkem grammatikale. ”Grammatika aitab luua struktuuri ning siis ei tundu keel enam nii müstiline,” põhjendab noormees. Grammatika huvitab Koeni ennast väga ja ta teab, kuidas seda õpetada.
Koen leiab ka, et õpilased võiksid keele õppimisega kodus rohkem tegeleda. Praegu on ukraina noortega eesti keelset vestlust veel raske pidada, kuid üksikutest sõnadest ja kildudest saadakse aru – kui aga rahulikult võtta, maha istuda ja hakata arutama, siis tulevad ka laused.
Koen käib Tartu Kunstikoolis iga nädal ning on ka juba ise tundi andnud. Piret meenutab muhelusega, kuidas väga entusiastlik noormees tuli kooli kahe suure toidukotiga, et noortele toiduainete sõnavara selgeks teha. Koen annab motiveeritud ukraina noortele oma isiklikust motivatsioonist ja vabast ajast ka eraldi konsultatsioone.
