Inga Gussarova: venekeelse õpilasena TKs ja välispraktikast Tšehhis 22. aprill madleen
Inga Gussarova õppis Tartu Kunstikoolis põhihariduse baasil kujundusgraafika erialal ning lõpetas kooli 2020. veebruaris. Nüüd on Inga põneval Erasmus+ välispraktikal Tšehhis. Lisaks oma praktikakogemustele jagab Inga meiega ka seda, mis tunne oli Tartu Kunstikooli venekeelse õpilasena tulla.
Milline oli sinu eesti keele oskus enne Tartu Kunstikooli tulemist? Kuidas sa Kunstikoolis keeleliselt hakkama said? Kuidas sinu keeleoskus õpingute ajal arenes?
Õppisin vene põhikoolis, kuid enne Tartu Kunstikooli tulemist käisin ka aasta aega eesti gümnaasiumis. Ehk kooli jõudes polnud mul nii suurt keelebarjääri ega uue keelekeskkonna šokki, aga praktikat oli ikkagi vähe.
Suurimaks toeks olid muidugi kõik mind koolis ümbritsevad inimesed: kursusekaaslased, kursuse juhendajad ja õpetajad, kes kiitsid ja tulid väga palju vastu ning kellega oli kogu aeg meeldiv suhelda.
Arvan, et minu keeleoskuse arengule aitasid kaasa ka kooli ja minu kursuse mitmekesisus – erineva vanuse ja keelelise taustaga õppijad. Näiteks, minuga koos õppisid Ukrainast pärit tüdruk ja pärast ka vahetusõpilased Saksamaalt. Saksamaa vahetusõpilaste soov õppida eesti keelt raskustest ja häbelikkusest hoolimata, motiveeris mind väga, luues samal ajal omamoodi rahvusvahelise õhkkonna. Selle tõttu õppisin keele väga kiiresti ära ja viimastel kursustel kasutasin igapäevaselt juba ainult eesti keelt.
Praegu välispraktikal olles suhtlen ma aga hoopis inglise keeles. Keel on lausa nii hästi selgeks saanud, et olen lausa inglise keeles mõtlema hakanud.
Kuidas õnnestus sul pandeemia ajal välismaale praktikale saada? Oli see keeruline?
Otsustasin minna praktikale juba enne, kui koroonaviiruse olukord tõsiseks muutus. Kohe pärast kooli lõpetamist hakkasin aktiivselt praktika kohta otsima, kuid kevade jooksul lükati pandeemia tõttu mitu pakkumist hiljem tagasi ning sain aru, et parem on olla kodumaal ja veidi oodata. Suvel olukord paranes, leidsin Tšehhi Vabariigis praktika pakkumise assistendi ja graafilise disaineri ametikohale ning juba septembris asusin teele. Lennu ja kohale saabumisega raskusi ei olnud, mind toetas pidevalt praktika koordinaator. Võib öelda, et valisin õige aja reisimiseks, sest alates septembrist halvenes koroonaviiruse olukord Tšehhis järsult ja hiljem oleks riiki pääsemine problemaatiline olnud.
Kus sa täpsemalt praktikal oled? Kuidas sellega läheb?
Minu praktika toimub väikeses pereettevõttes, portselanistuudios nimega “Stehlik Design” Pilseni linnas. Vaatamata sellele, et erialaselt olen kujundusgraafik, huvitas mind väga ka võimalus töötada portselaniga ja teha käsitööd. Kuue kuuga õnnestus mul projekteerida ja kujundada toodete jaoks uus pakend, uuendada üldist brändi stiili ning luua mitu enda kujundusega portselanist prossi. Samuti asusin tegelema suure projektiga – uue ettevõttega, mille jaoks loon praegu brändingut. Sain oma mentorilt Peterilt palju praktilisi teadmisi portselaniga töötamise kohta (pidin oma teadmisi keemias täiendama!) ja sain teada, kuidas väikeettevõttes töö toimib ning kuidas pandeemia ajal oma äriga ellu jääda.
Praegu on Tšehhi Vabariigis koroonaviiruse olukord üsna halb, eriti meie piirkonnas, nii et turvalisuse huvides töötan praegu kodukontoris. Otsustasin ka oma praktikat mõneks kuuks pikendada, kuna tööd uue projektiga on päris palju. Samuti olen juba selle kohaga nii harjunud ja kõigiga sõbraks saanud, et ei suuda ette kujutada, kuidas peaksin hakkama tagasiteeks valmistuma.
Milline oli sinu eesti keele oskus enne Tartu Kunstikooli tulemist? Kuidas sa Kunstikoolis keeleliselt hakkama said? Kuidas sinu keeleoskus õpingute ajal arenes?
Õppisin vene põhikoolis, kuid enne Tartu Kunstikooli tulemist käisin ka aasta aega eesti gümnaasiumis. Ehk kooli jõudes polnud mul nii suurt keelebarjääri ega uue keelekeskkonna šokki, aga praktikat oli ikkagi vähe.
Suurimaks toeks olid muidugi kõik mind koolis ümbritsevad inimesed: kursusekaaslased, kursuse juhendajad ja õpetajad, kes kiitsid ja tulid väga palju vastu ning kellega oli kogu aeg meeldiv suhelda.
Arvan, et minu keeleoskuse arengule aitasid kaasa ka kooli ja minu kursuse mitmekesisus – erineva vanuse ja keelelise taustaga õppijad. Näiteks, minuga koos õppisid Ukrainast pärit tüdruk ja pärast ka vahetusõpilased Saksamaalt. Saksamaa vahetusõpilaste soov õppida eesti keelt raskustest ja häbelikkusest hoolimata, motiveeris mind väga, luues samal ajal omamoodi rahvusvahelise õhkkonna. Selle tõttu õppisin keele väga kiiresti ära ja viimastel kursustel kasutasin igapäevaselt juba ainult eesti keelt.
Praegu välispraktikal olles suhtlen ma aga hoopis inglise keeles. Keel on lausa nii hästi selgeks saanud, et olen lausa inglise keeles mõtlema hakanud.
Kuidas õnnestus sul pandeemia ajal välismaale praktikale saada? Oli see keeruline?
Otsustasin minna praktikale juba enne, kui koroonaviiruse olukord tõsiseks muutus. Kohe pärast kooli lõpetamist hakkasin aktiivselt praktika kohta otsima, kuid kevade jooksul lükati pandeemia tõttu mitu pakkumist hiljem tagasi ning sain aru, et parem on olla kodumaal ja veidi oodata. Suvel olukord paranes, leidsin Tšehhi Vabariigis praktika pakkumise assistendi ja graafilise disaineri ametikohale ning juba septembris asusin teele. Lennu ja kohale saabumisega raskusi ei olnud, mind toetas pidevalt praktika koordinaator. Võib öelda, et valisin õige aja reisimiseks, sest alates septembrist halvenes koroonaviiruse olukord Tšehhis järsult ja hiljem oleks riiki pääsemine problemaatiline olnud.
Kus sa täpsemalt praktikal oled? Kuidas sellega läheb?
Minu praktika toimub väikeses pereettevõttes, portselanistuudios nimega “Stehlik Design” Pilseni linnas. Vaatamata sellele, et erialaselt olen kujundusgraafik, huvitas mind väga ka võimalus töötada portselaniga ja teha käsitööd. Kuue kuuga õnnestus mul projekteerida ja kujundada toodete jaoks uus pakend, uuendada üldist brändi stiili ning luua mitu enda kujundusega portselanist prossi. Samuti asusin tegelema suure projektiga – uue ettevõttega, mille jaoks loon praegu brändingut. Sain oma mentorilt Peterilt palju praktilisi teadmisi portselaniga töötamise kohta (pidin oma teadmisi keemias täiendama!) ja sain teada, kuidas väikeettevõttes töö toimib ning kuidas pandeemia ajal oma äriga ellu jääda.
Praegu on Tšehhi Vabariigis koroonaviiruse olukord üsna halb, eriti meie piirkonnas, nii et turvalisuse huvides töötan praegu kodukontoris. Otsustasin ka oma praktikat mõneks kuuks pikendada, kuna tööd uue projektiga on päris palju. Samuti olen juba selle kohaga nii harjunud ja kõigiga sõbraks saanud, et ei suuda ette kujutada, kuidas peaksin hakkama tagasiteeks valmistuma.
